Loe uudiskirja SIIT!

Foto: Maria Kilk


Tartu Loomemajanduskeskuse poolt korraldatud pitchingvõistluse Creative Industries Pitching Competition  finaal toimus 26. jaanuaril sTARTUp Dayl. Võistlusel said osaleda ettevõtted või äriideed, mille arendamisel on loovusel või innovatiivsusel oluline roll.

Peaauhinna andis välja LMK juht Külli Hansen sTARTUp Day finaalis ning 2000-eurose rahalise arengutoetuse võitis KIUD -  ettevõtte, mis toodab tekstiilijääkidest ringluspakendeid.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen: „KIUD on hea näide sellest, kuidas lahendada reaalset probleemi. KIUDi tooteks on pakend, mis on valminud tekstiilijääkidest, näeb välja kena ning on nii vastuvpidav, et seda saab kasutada pakendiringluses – kõik need eelised kokku muudavad KIUDi tegevuse tulevikku vaatavaks ja äärmiselt vajalikuks.  Loodame, et peaauhind – 2000 euro suurune rahaline arengutoetus on toeks ettevõtte arendamisel. Lisaks rahalisele panusele toetab Tartu Loomemajanduskeskus ettevõtte arengut ka muul moel – näiteks pakkudes mentorteenuseid ärimudeli arendamiseks. 


Tallinna Loomeinkubaatori auhinna, 3 koolitust ja 3 tundi mentorlust inkubatsiooni-programmist, sai ettevõte Immersive solutions, mis loob ettevõtetele omanäolisi visuaale ja esitlusi.

Loov Eesti andis välja kolm kohta Creative Business Cup Eesti 2024 finaalvõistlustele ja need pälvisid:

  • Ettevõte KIUD, mis toodab purustatud tekstiilijäätmetest ringluspakendeid
  • Uitama, mis loob platvormi, kus kohtuvad lastega pered ja ettevõtted, mis pakuvad vaba aja veetmise võimalusi looduses
  • Rahu Care, mis arendab ja toodab innovaatilisi ja loodussõbralikke juukseehooldustooteid

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakond andis auhinnana välja 2 piletit üritusele Latitude59 ning selle pälvis KOIT, mis on õppeplatvorm programmeerimise õpetamiseks gümnaasiuminoortele ja tudengitele.

Ettevõtete tugiorganisatsioon ENVOLVE Entrepreneurship pani auhinnaks välja 10 tundi metorlust ja nõustamist rahvusvahelistele turgudele sisenemisel ning selle võitis AudioCat. AudioCat loob audiomänge nägemispuuetega inimestele.

Rohkem infot:

Külli Hansen
Tartu Loomemajanduskeskuse juht
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

FOTO: Maria Kilk

Tartu Filmifondist sai üle-Euroopalise filmivolinike võrgustiku (European Film Commissions Network) 100. liige

Tartu Filmifondil hea meel teatada, et alates käesoleva aasta jaanuarist on fondist on saanud rahvusvahelise võrgustiku  - European Film Commissions Network (EFCN, https://eufcn.com/) täisliige. Tartu fiilmifond on esimene ja ainus Eesti organisatsioon, kes on liitunud selle võrgustikuga.

European Film Commissions Network (EFCN) on Euroopa juhtiv filmifonde ja filmivolinikke  ühendav võrgustik, mis edendab koostööd Euroopa filmikogukonnas lokatsioonide tutvustamisel, viib läbi koolitusi, korraldab messide ja filmifestivalide  ühiskülastusi ning viib läbi valdkonna uuringud.

Tartu Filmifondi jaoks on liitumine EFCN-iga oluline samm rahvusvahelisel areenil. See avab uusi võimalusi Tartu ja Lõuna-Eesti kui filmisõbraliku regiooi tutvustamiseks ning tugevdab sidemeid rahvusvaheliste filmiprojektidega.

"Tartu Filmifondi jaoks on EFCN-iga liitumine põnev võimalus tutvustada Tartut ja Lõuna-Eestit kui atraktiivset filmitegemise sihtkohta rahvusvahelisel tasandil," kommenteeris projektijuht Signe Somelar - Erikson. "Loodetavasti avab see uksed ka uutele koostööprojektidele ja aitab meil edendada kohalikku filmielu."

Rohkem infot:
Tartu filmifond
Signe Somelar-Erikson
53431027
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

FOTO: Maria Kilk

sTARTUp Day läks Tartu Loomemajanduskeskuse jaoks igati korda! Aitäh korraldajatele, meie super tiimile, kõigile disaineritele, aruteludes osalejatele ja külalistele, kes festivalile jõudsid ning meie sündmustest osa said.

Paneeldiskussioonis "Dress for Success: Estonian Fashion and Corporate Branding" arutlesid korporatiivmoe üle nii disainerid, turundajad kui ka disaini tellijad: Xenia JoostAndres KuusikErmo TikkKey Külaots ja Susanna Peters

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant Susanna Peters esitles moeetendust, mis tutvustas Susanna nägemust Tartu 2024 ja sTARTUp Day korporatiivsest rõivadisainist.  

Tartu Loomemajanduskeskuse poolt korraldatud pitchingvõistluse CREATIVE INDUSTRIES PITCHING COMPETITION @sTARTUp Day peaauhinna andis välja LMK juht Külli Hansen sTARTUp Day finaalis ning 2000-eurose rahalise arengutoetuse võitis KIUD -  ettevõtte, mis toodab tekstiilijääkidest ringluspakendeid.

Tallinna Loomeinkubaatori auhinna, 3 koolitust ja 3 tundi mentorlust inkubatsiooniprogrammist, sai ettevõte Immersive solutions, mis loob ettevõtetele omanäolisi visuaale ja esitlusi.

Loov Eesti andis välja kolm kohta Creative Business Cup Eesti 2024 finaalvõistlustele ja need pälvisid:

  • Ettevõte KIUD, mis toodab purustatud tekstiilijäätmetest ringluspakendeid
  • Uitama, mis loob platvormi, kus kohtuvad lastega pered ja ettevõtted, mis pakuvad vaba aja veetmise võimalusi looduses
  • Rahu Care, mis arendab ja toodab innovaatilisi ja loodussõbralikke juukseehooldustooteid

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakond andis auhinnana välja 2 piletit üritusele Latitude59 ning selle pälvis KOIT, mis on õppeplatvorm programmeerimise õpetamiseks gümnaasiuminoortele ja tudengitele.

Ettevõtete tugiorganisatsioon ENVOLVE Entrepreneurship pani auhinnaks välja 10 tundi metorlust ja nõustamist rahvusvahelistele turgudele sisenemisel ning selle võitis AudioCat. Audio Cat loob audiomänge nägemispuuetega inimestele.
                       

sTARTUp Day raames toimus ka Tartu loomemajanduskeskuse ja kahe välispartneri – Envolve Entrepreneurship Kreekast ja IED Hispaaniast – ühise projekti „Hack that Fashion“ lõpuseminar "HackThatFashion: Technology, Sustainability, Innovation". Seminari avas Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen ning seda juhtis David Barnaby Laphof IED-st. Oma mõtteid disaini, moedisiani ja disaini ekspordi võimalikkusest jagasid Xenia JoostEva Leemet ja Christina Skoubridou. Seminaril tutvustati projekti väljundeid ja tööriistu moeloojatele ning räägiti nii jätkusuutlikkusest moes kui ka digitaalse moe tulevikust.

Tartu Loomemajanduskeskuse demoala osutus väga populaarseks. Seekord olid demoalal esitletud need inkubatsiooniprogrammi ettevõtted, kes pakuvad koropratiivset disaini ettevõtetele.

Kohal olid disainerid:

Alisa Vasina

Me knit

Tiina Andron Design

iLLIMOR

Franz Raver

BIBIX

 

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis olev unikaalseid vormirõivaid loov ettevõte Franz Raver tutvustab 26. jaanuaril kell 12.40 Tartu Ülikooli Spordihoones Baltimaade suurima ärifestivali sTARTUp Day raames üritustesarja jaoks loodud rõivaid ja Tartu 2024 erikollektsiooni “Mis su muster on?”.

Franz Raveri asutaja ja disaineri Susanna Petersi sõnul esitlevad nad kahte kollektsiooni, millest üks on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaastast inspireeritud ning teine tutvustab iga-aastase ärifestivali sTARTUp Day brändiesemeid ehk merchi.

“Elupõlise tartlasena oli mul au luua selle-aastase tähtsündmuse tuules kollektsioonid, mis kannavad nii sTARTUp Day missiooni kui tähistavad ka Tartu 2024 sündmusi. Kollektsioonide loomisel lasin lahti kõigest, mis mind piiras, lubades end oma intuitsioonil ja kirel juhtida. Soovin seeläbi Tartule tähelepanu tõmmata, linna omanäolist kultuuri ja pärandit tutvustada.

Franz Raver armastab ja hoiab meid ümbritsevat keskkonda ning järgib jätkusuutliku tootmise praktikaid. Kollektsioonides kasutatud kangad on kõik OEKO-TEX 100 sertifikaadiga. Osaliselt on kasutatud eelnevate projektide kangajääke, samuti kollektsiooni jaoks loodud Tartu 2024 sümbolitega erikangaid. Kõik tooted on valmistatud hoole ja armastusega siinsamas Eestis.
 
"Tartu 2024 erikollektsiooni nimeks sai “Mis su muster on?” seetõttu, et me pärandame mustreid edasi nii oma lähedastele kui ka inimestele, kellega igapäevaselt kokku puutume. Me anname neile endist justkui tükikesi, saades tükikesi ka vastu, millest moodustuvad meid siduvad mustrid – meie ühine pärand. Loodan, et need mustrid oleksid võimalikult positiivsed, hoolivad ning armastavad,” lisab Peters.

Erikollektsioon tuleb müügile Tartus HOPP Disainipoes, LEVI disainipoodides ning Franz Raveri kodulehel.
 

Lisainfo:
Susanna Peters
email: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Tel: 53 454 264

 

Foto autor: Heikki Leis

Tartu Loomemajanduskeskuses Kalevi tn 13 (restorani Spargel ruumides) on avatud näitus "Art & Business".

Käesolev näitus sai alguse Tartu Loomemajanduskeskuse soovist tutvustada laiemale avalikkusele Eesti ja Ukraina loomeettevõtjaid, kes elavad ja töötavad Lõuna-Eestis.

Näitus valmis projekti UART’N’BUSINESS raames. Kaks aastat väldanud projekti kestel tegid Tartu loomemajanduskeskus ja Hersoni Kaubandus-Tööstuskoda koostööd ning koolitasid Ukraina loovettevõtjaid äri arendamise ning turundamise teemadel. Mitmed Ukraina loomeinimesed on selle projekti kaudu jõudnud ka Tartusse ning elavad siin jätkates oma loominguliste unistuste elluviimist.

Näituse kunstilise kontseptsiooni ja fotode autor on Heikki Leis.

Näituse valmimist toetas ESTDEV - Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.



26. jaanuar 2024 kell 13-14 Tartus

Tartu Loomemajanduskeskus kutsub osalema sTARTUp Dayl toimuvale Creative Industries Pitching Competition’ile

Osaleda saavad ettevõtted või äriideed, mille arendamisel on loovusel või innovatiivsusel oluline roll ning mis:

-    otsivad lisarahastust ja investoreid

-    vajavad tuge arenguhüppe tegemiseks

-    omavad selget turupotentsiaali ja konkurentsieelist

-    on juhitud entusiastlike ja ambitsioonikate inimeste poolt

Taotlus võistlusel osalemiseks tuleb saata hiljemalt 8. jaanuaril. Võistlusele valitakse 8 finalisti, kes saavad võimaluse pitchida sTARTUp Dayl investorite ja žürii ees.

Žürii ja auhinnad

Kõik lõppvõistlusele pääsenud võistlejad saavad esimese auhinnana tasuta sTARTUp Day ürituste pileti, mis sisaldab ka ligipääsu investorkohtumistele.

Võistluse žüriisse kuuluvad Tartu Loomemajanduskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori, Loov Eesti, Tartu Linnavalitsuse esindajad. Auhindade hulgas on inkubaatorite poolt välja pandud tasuta koolitusi, mentorkohtumisi või inkubatsiooniprogramm, Loov Eesti paneb välja finaalikoha Creative Business Cup – globaalse ärivõistluse Eesti eelvooru. Mitmed lisanduvad auhinnad on selgumisel. Võistluse peaauhinnaks on arengutoetus väärtusega 2000 eurot ettevõttele või selle juhile.

Ajakava

8. jaanuar  - Taotluste esitamise tähtaeg
15. jaanuar - sTARTUp Day finaalis esinevate ideede avalikustamine
22. jaanuar - Liftikõne koolitus finalistidele
26. jaanuar - Liftikõnede esitlemine sTARTUp Day laval ja auhindamine
                     Peaauhinna üleandmine sTARTUp Day lõputseremoonial

     
Taotluse esitamine kuni 8. jaanuarini:
https://forms.gle/vaAWsFfkQgLyBDUd9


Event Facebookis:
https://www.facebook.com/events/387255133635772

Küsimuste korral võtke ühendust Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Külli Hanseniga (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.).

 

In English:

CREATIVE INDUSTRIES PITCHING COMPETITION
@sTARTUp Day

1-2 PM 26.01.2024
Tartu, Estonia


Apply until January 8!

Tartu Centre for Creative Industries invites attractive ideas and creative entrepreneurs to Creative Industry’s pitching competition @sTARTUp Day. Your chance to shine is just around the corner!

You can apply for the competition if you have:

a creative startup and you are looking for investors
a business idea or existing business where creative competencies or creative innovation play an important role
a clear market potential and a competitive advantage
an enthusiastic team who has relevant experience, committed with complementary skills combining creative and business skills

Do not hesitate to send your application to the pitching competition that will take place on the 26th of January in Tartu.

Judges and prizes

The final competition's teams will be selected by the esteemed jury, and awards await the best among them.

The prizes will be awarded by Tartu Centre for Creative Industries, Tallinn Creative Incubator, Creative Estonia, and the city of Tartu. The prizes include free training, mentoring, or incubation services either in Tartu or Tallinn creative incubator, permission to pitch at the Estonian Finals for the globally renowned competition Creative Business Cup in Norway, and several other surprise prizes.

The main award is worth 2000 euros and will be given out at the sTARTUp Day final award ceremony.

Timeline
8 January -   Deadline for applications
15 January - Announcing publicly Top 8 teams who will pitch at sTARTUp Day
22 January - Pitching training TOP 8
26 January - TOP 8 pitching at sTARTUp Day pitching stage & awards
                          The winner will be awarded at the sTARTUp Day Final award ceremony


Apply until January 8 here:
https://forms.gle/vaAWsFfkQgLyBDUd9


Facebook event:
https://www.facebook.com/events/387255133635772


Any questions, please contact This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. (Külli Hansen)

 

Foto autor: Maria Kilk


Esmakordselt PÖFF-i 26-aastase ajaloo jooksul toimus PÖFF Industry & Baltic Event programmi raames filmiprofessionaalidele suunatud sündmus Lõuna-Eestis, Tartus.

13.-14. novembrini toimunud Location Session Tartu üritusest võttis osa ligi 30 osalejat, sealhulgas lokatsioonijuhid, produtsendid, avaliku sektori ja regionaalsete filmifondide esindajad Eestist, Lätis ja Soomest.

Esimesel päeval osalesid külalised Tartu linna, selle eripärasemaid piirkondi, potentsiaalseid võttekohti ja filmitaristut tutvustaval FAM-tuuril. Teisel päeval toimunud seminar "Unlocking the success in location based productions" pakkus osalejatele võimaluse sissevaateks filmivõtete korraldamise põnevasse ja väljakutseid pakkuvasse maailma. Ürituse avasid Tartu loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen ja Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Seminaril esinesid rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, sealhulgas Film Estonia juht Nele Paves ning Vilnius Film Commission juht Jurate Pazikaite. Peaesineja oli UK-s resideeruv lokatsioonide juht EJ Richards, kelle mitmekülgne karjäär on kestnud peaaegu kolm aastakümmet, mille kestel ta on töötanud erinevate filmiprojektidega, alates Briti sõltumatutest filmidest kuni Hollywoodi kassahittideni (Infinite, The Conjuring, The Aeronauts).  

EJ Richards’i poolt jagatud kogemus oli väga huvitav just sellest vaatenurgast, kuidas juhtida filmivõtteid, mis tulevad väikelinna, nagu seda on Halifax UK-S, kus on ligikaudu 104 000 elanikku ja kus filmiti osaliselt Marveli seriaali „Secret Invasion“, kus peaosas on selline staar nagu Samuel L. Jackson.

Vilniuses on filmivõtteid korraldanud sellised suurtootjad nagu HBO ja Netflix (Stranger things, Chernobyl), seega oli Jurate Pazikaite jagatud  kogemus keeruliste ja väljakutseid esitavate võtetega Baltimaades väga põnev ning informatiivne.

Seminar kulmineerus paneeldiskussiooniga, mis andis osalejatele võimaluse arutleda praktiliste teemade üle  sujuva infovahetuse ja koostöö tähtsusest kohalikul tasandil.

“Tartu seminar oli oluline seetõttu, et selle raames said kokku nii võttepaikade juhid ja filmitegijad kui ka kohalike omavalitsuste esindajad, et rääkida väljakutsetest, mis tekivad suurte filmiprojektide toomisel linna. Seminaril toodud Suurbritannia ja Leedu kogemused näitavad, et lisaks teede sulgemise ja parkimise korraldamisega seotud teemadele, on väga oluline näiteks avalikkuse informeerimine,” jagab oma ürituse muljeid Külli Hansen, Tartu Filmifondi juht.  “Kui mõne filmiprojekti raames on vaja korraldada plahvatusi, kihutada autodega läbi Supilinna või tuua peatänavatele marssima mundrit kandvaid sõjamehi, on linlastele info jagamine äärmiselt oluline. Teiste riikide kogemus näitab, et kui kohalikud elanikud saavad piisavalt eelinfot filmivõtete kohta, on nad valmis taluma ajutisi ebamugavusi linnaruumis, kuid on hiljem uhked oma linna üle, kui see on mõne tuntud filmi või seriaali võttepaigaks. Ma usun, et Tartus on vajalik potentsiaal olemas ja oleme suuremateks välisproduktsioonideks valmis.” 

Location Session Tartu oli hariv ja inspiratsioonirohke sündmus, mis üksnes  ei tutvustanud Tartu linna kui filmivõtete jaoks sobivat asukohta, vaid tugevdas ka linna ja Lõuna-Eesti tuntust ning positsiooni  Eesti filmitööstuse maastikul.

 

Võttekohtade koordinaator Toomas Külaots: “Minu jaoks oli väga huvitav kuulata välismaa kolleegide tööprotsessist ja probleemilahendustest. Lisaks leidsin uusi häid kontakte ning oluline oli ka lõbus suhtlus vanade kolleegidega. Ja lisaks oli endal tartlasena äärmiselt meeldiv  vaadata, et kohalik filmifond on nii aktiivne ja südamega tegutsev, sest Tartul ja selle ümbrusel on väga palju pakkuda filmitegijatele.”


Ürituse peakorraldajateks olid Tartu Filmifond ja PÖFF. Partneriteks Viru Filmifond, Film Estonia, LMGI ja PÖFF Tartu. Üritust kaasrahastatakse Eesti EL välispiiri programmist.

Sündmuse koduleht:

Locationsessiontartu.ee 

Fotogalerii (autor Maria Kilk).

 

Foto autor Maria Kilk.

Alates 26. oktoobrist on Tartus kohvik-restoranis Spargel, mis asub Kalevi tänaval, avatud tunnustatud nahadisaineri Tiina Androni näitus “Kuju saanud mõtted”. 

Näituselt leiab autori erinevavaid töid, sealhulgas materjalide taaskasutusprojektide jäädvustusi. Kunstnikku on alati köitnud esemete korduvkasutamine ja uuele ringile aitamine. 

“Vormide ja värvidega mäng on mind alati paelunud, andes vabaduse katsetada oma loomingus erinevate geomeetriliste kujunditega. Ideid, nagu ikka, on sageli rohkem kui lõpliku kuju saanud mõtteid. Algmõte, edasiarendused, maketeerimised ning prototüüpimised vormuvad lõpuks erinevateks esemeteks,” selgitab Andron väljapaneku ülesehitust ja ideed.

Teoste kaasautoriteks on fotograafid Are Tralla, Heikki Leis, Madis Palm, Maria Kilk, Rene Türk, Signe Milkov, Simo Reinvald ja Tartu Kunstikoolist Keit Käsnar ja Olya Dmitrijeva.

“Vaadates näituse jaoks varem tehtud pilte oma erinevatest töödest ja projektidest, tundsin, et need on küll minu loodud esemed, aga edasise pildikeele ning hetkeemotsiooni autorid on olnud fotograafid, kellega mul olnud tore koostööd teha.”

Tiina Andron on pika ettevõtluskogemusega nahadisainer, kes lisaks disaineritööle juhendab Kõrgemas Kunstikoolis Pallas nahadisaini tudengeid, juhib Tartu LMK disainipoodi HOPP DISAIN ning on mitmete disainiürituste eestvedaja. Tiina on ANDRON kaubamärgi asutaja ja looja. Tema disainitud kollektsioonide aksessuaarid on kodu leidnud eri maailma otstes. Kunstniku stuudio asub Tartus Antoniuse õues, Lutsu 5 aadressil.

Näitus jääb avatuks 26. jaanuarini.


Tartu filmifond ja Viru filmifond astusid olulise sammu Eesti ja Leedu filmi- ja turismisektori vaheliste suhete tugevdamiseks külastades 11. - 13. oktoobrini Vilniust ning sealseid kolleege Vilnius Film Office’st ning Go Vilnius’est.

Uuriti ja kuulati, kuidas on Leedu pealinnast saanud Baltikumi ligitõmbavaim sihtkoht filmitegijatele üle kogu maailma. Vilniuses on viimastel aastatel toodetud mitmeid tuntud sarju, nagu näiteks: "Tšernobõl" (2019, HBO seriaal) , "Sõda ja Rahu" (2016, BBC ajalooline draamasari), "Stranger Things" (alates 2016, Netflixi seriaali 4.hooaeg), "Katariina Suur" (2019, HBO draamasari).

Signe Somelar- Erikson, Tartu filmifond: "See reis oli väga inspireeriv. Nähes Vilniuse pühendumust linna kui filmitootmise sihtkoha arendamisel, saime kinnitust, et rahvusvaheliste filmiprojektide regiooni toomine on küll töömahukas, aga võimalik!".

Külastati ka Vilniuse suurimat filmistuudiot ning atraktiivsemaid võttepaiku, samuti kohtuti Go Vilnius meeskonnaga, kes teevad suurepärast tööd, et turundada Vilniust kui omalaadset ja põnevat sihtkohta turistidele, investoritele, aga ka uutele elanikele.

Visiidil osalejate jaoks oli see kohtumine suurepärane võimalus mitte ainult tutvuda naaberriigi filmi- ja turismisektoriga, vaid ka luua kontakte, millest võivad tulevikus sündida uued rahvusvahelised koostööprojektid!

Juba 14. novembril räägib Vilnius Film Offic’e juht Jurate Pazikaite Tartus toimuval rahvusvahelisel lokatsiooniseminaril Vilniuse kogemusest mahukate ja keeruliste filmivõtega.

Seminarile registreerumine on avatud kuni 01.11.2023: https://locationsessiontartu.ee/.

Vilniuse õppereisi ja lokatsiooniseminari toimumist kaasrahastab Eesti EU välispiiri programm, https://www.estoniarussia.eu/.

 

(Kaader German Golubi filmist "Mu kallid laibad".

Tartu Filmifond avab taotlusvooru filmiprojektide rahastamiseks ning esmakordselt saavad filmitegijad taotleda toetuseid ka filmide tootmiseks Lõuna-Eesti viies maakonnas. Tartu Filmifondi kaudu rahastatakse voorus lisaks Tartu ja Tartumaale ka Jõgeva, Võru, Põlva ja Valgamaal teostatud kulusid. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember. Voorust toetatakse lühifilmide ja dokumentaalfilmide tootmisega seotud kulusid, kusjuures tagasimaksetel põhinevat toetust on võimalik taotleda kuni 30% tehtud kuludele.

Tartu filmifondi projektijuht Signe Somelar-Erikson: “Käesolevas voorus kutsume toetust taotlema üksnes  lühi- ja dokumentaalfilmide loojaid mitmel põhjusel: vooru eelarvemahu tõttu kasutame seekord vahendeid suunatumalt, soovime rohkem esile tuua kohalikke lugusid, keskenduda kohalikele teemadele ja inimestele, aga samuti anda filmitegijatele läbi lühifilmide toetamise täiendava võimaluse eksperimenteerimiseks ja uute ideede proovimiseks, mis võivad hiljem kaasa tuua täispikkade filmiprojektide arendamise.”

2015. aastast tegutseva Tartu Filmifondi eesmärgiks on edendada Tartu linna ja Lõuna-Eesti maakondade ettevõtluse arengut, toetades professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist. Kaheksa tegevusaasta  jooksul on Tartu filmifond panustanud juba 35  filmi valmimisse. Iga toetatud film rikastab oma unikaalsel moel Eesti filmivaldkonda ning tutvustab Tartus ja Lõuna- Eestis tegutsevaid filmiloojaid läbi erinevate ekraanilugude. Tartu Filmifond on toetanud selliseid auhinnatud ja tunnustatud linateoseid nagu Anna Hintsi dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad”, German Golubi lühifilmi “Mu kallid laibad”, Joosep Matjuse dokumentaalfilmi “Tuulte tahutud maa” ja paljusid rahvusvahelisi koostööfilme, nagu Henrik Ruben Genzi “Erna on sõjas” ja Margus Paju “O2”.

Täpsema info taotlemistingimuste kohta leiab kodulehelt tartufilmfund.ee.

 

 


14. novembril toimub Tartus PÖFF Industry@Tallinn & Baltic Event raames seminar "Unlocking success in location based productions”.

Tartu filmifondi korraldatud lokatsiooniteemaline seminar leiab aset Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) ning selle eesmärgiks on tuua kokku lokatsiooni-ja produktsiooniprofessionaalid, filmifondide esindajad ja avaliku sektori esindajad, et rääkida Eestist kui filmimaast ning aidata erinevatel osapooltele aru saada, mida ühe filmivõtte korraldamine tähendab ning miks on sujuv koostöö edu aluseks.

Peakõnelejateks on UK-s baseeruv suurstuudiote- ja striimerite tootmiste vastutav võttekohtade juht EJ Richards, Film Estonia juht Nele Paves, Vilnius Film Office’i juht Jurate Pazikaite ja Valofirma (Helsingi) turundusjuht Anni Wessman. Paneelsessiooni modereerib Kristofer Piir. Sessiooni avab rahvusvahelise võttekohtade juhtide gildi (Location Manager’s Guild International) president John Rakich.

Sellele eelneval päeval, 13. novembril kell 13-17 on huvilistel võimalik osaleda ka Tartut kui atraktiivset võttekohta tutvustaval ringkäigul (FAM-tuur) ja peale seda õhtusel vastuvõtul Aparaaditehases.

Üritus on tasuta, kuid eelregistreerimisega kuni 1.11. Kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine:

Locationsessiontartu.ee 

Ürituse peakorraldajateks on Tartu Filmifond ja PÖFF. Partneriteks Viru Filmifond, Film Estonia, LMGI ja PÖFF Tartu. Üritust kaasrahastatakse Eesti EL välispiiri programmist.

Foto autor: Silver Gutmann

 
18. oktoobri õhtul jagati Eesti Rahva Muuseumis toimunud galaõhtul auhindu Tartu parimatele ettevõtjatele. Konkursi “Tartu parim ettevõtja 2023” tulemused selgitati välja eelneva majandusaasta tulemuste põhjal.

Tartu Loomemajanduskeskuse edukaim ettevõtjaks valiti seekord Liis Tiisvelti ettevõte iLLIMOR, kes on ka Tartu 2024 eksklusiivse jätkusuutliku moe erikollektsiooni looja.

Palju õnne kõigile!

Loe lähemalt SIIT!

 

 

Loomeka Lood podcastis on külas Mari Niitra ja Mikk Kirikal, kes loovad Juhan Liivi Muuseumi välialale 2024. aasta suveks Juhan Liivi meelemaastikke. Mida see täpselt endast kujutab? Sellest meie inkubantide Mari ja Mikuga saates juttu tulebki.

Juhan Liivist on kuulnud kõik, kuid vähesed teavad, et ta oli Eesti esimesi ökomehi. Meelemaastikud annavad inimestele võimaluse korrastada oma meeli looduses viibides - nõnda nagu seda eneseteraapiana kasutas ka Liiv ise. Muudame luuletaja elu ja loomingu erinevate meeltega tajutavaks ja teeme Liivi Muuseumi välialast Juhan Liivi meelemaastikud, kus iga soovija saab rännata ruumis ja iseendas. Näiteks tühja välja vaatamise poodium, mesipuu-helivõimendi, vabarnavõpsik, kunstiobjektid, üle metsa vaatamise torn jne.

Juhan Liivi Meelemaastike meeskonda kuuluvad Mari Niitra, Kadi Kivilo, Tanar Kirs, Mikk Kirikal Liivi Muuseumist ja Artur Kuus (Makett OÜ).

Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik.

 

KUULA SAADET!

Foto autor: Andres Keil

21. ja 22. septembril toimus Tartus esimest korda Paranduskeldris Kingidisaini häkaton, mida korraldasid Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla.

Osalejaid oli kokku häkatonil ligi 50, inspiratsioonikõnelejatena astusid üles Anne Rudanovski, Juta Vallikivi ja Andres Kuusik. Mentoritena olid osalejaid juhendamas Liis Tiisvelt, Juta Vallikivi, Tiina Andron, Olger Lehtsaar, Maili Kallaste, Karl Viiol ja Külli Hansen.

Häkatoni eesmärgiks oli luua disainkingitusi, mis on valminud keskkonnasõbralikult ja taaskasutust propageerivalt. Osalejatel oli võimalus kohapeal kasutada erinevaid materjale ja töövahendeid ning teha valmis toote prototüüp. Häkatoni materjalid toodi Tartu linna ja maakonna ettevõtetest: Lasita Maja, A. Le Coq, Eesti Keskkonnateenused, Conectra, Irontec, Doordec, Trükikoda Paar, Salibar, Roosimari sisustusstuudio ja Tartu Akadeemiline Tenniseklubi.

Häkatonil jagati ka auhindu. Tartu linna ettevõtluse arengu osakond saadab sTARTUp Dayle osalema nutika tiimi Tartu Ülikooli muuseumist, kes arendas põnevat toodet Hullu teadlase sarja. Tartu Ärinõuandla pääse alustava ettevõtja kursusele läks Tartu linna tiimi esindajale. Tartu 2024 auhinnaga premeeriti ettevõtet Bibix, kes tootis häkatoni jooksul uue firmapusa prototüübi. Paranduskeldri auhinna - üritus Paranduskeldri ruumides - pälvis Tartu Akadeemilise tenniseklubi tiim, kes suutis lühikese ajaga välja töötada palju praktilise väärtusega kingitusi kasutatud tennisepallidest. A. Le Coqi smuutikastide auhinnad said tiimid, mis esindasid Tartu Kunstikooli, Tartu linna ja ettevõtet Turnit. Tartu Loomemajanduskeskus andis välja koostööauhinna meenete ühiseks väljatöötamiseks ettevõttele SEIK.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen: “Kingidisaini häkaton läks täielikult korda ja selle tulemusena tekkis meile palju väga huvitavaid prototüüpe. Mind inspireerisid väga ka häkatoni esinejad Anne Rudanovski ja Andres Kuusik, kes toonitasid üsna sama sõnumit: Kingituse kui toote loomine erineb tavalisest tootest ja seal ei saa arvestada ainult kliendi vajadustega. Kingitus võib olla ka ebapraktiline, kuid sellel peaks sel juhul olema muud väärtused - ta peab kandma kohalikku omapära, jutustama lugu, ja mis kõige olulisem, tulema südamest. Juta Vallikivi pani kuulajaid mõtlema vastutuse üle, mida iga toote looja peaks tundma ja toonitas, et ka taaskasutusmaterjalidest on võimalik toota prügi. Häkatoni tulemusena valmisid enamasti tõesti väga praktilised ja kasutatavad ning vajalikud asjad, mis olid unikaalsed ning samas seotud ka emotsionaalsete lugudega."

Häkatoni rahastati projektiga “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 
FOTO AUTOR KRISTJAN MÕRU

Tartus algasid režissöör Jaak Kilmi uue kodumaise mängufilmi võtted – ajalooline põnevik „Vari“ räägib Juhan Liivi elust ootamatust vaatenurgast, kus skisofreenia all kannataval poeedil tuleb ootamatult toime tulla mõrvauurijana ja riskida tõe nimel oma eluga. Filmi stsenaariumi autor on Indrek Hargla, Juhan Liivi rollis astub üles Pääru Oja.
Režissöör Jaak Kilmi sõnul on Juhan Liiv üks Eesti kirjandusloo erilisemaid ja tundelisemaid figuure, kes lahendab filmis 19. sajandi lõpuaegses mahajäänud ja ääremaastunud Eesti külaühiskonnas detektiivina robustseid mõrvalugusid. „Filmi teemaks on looja erakordsus, võime tajuda pool- ja veerandtoone. Juhan Liiv, kel ei ole mitte midagi kaotada – sest tal ei ole mitte midagi – sõdib üksildase rüütlina õigluse eest juhmis ja väiklases keskkonnas,“ rääkis Kilmi.
Juhan Liivi kaasaegsete mälestustest selgub, et Liiv oli palju keerulisem natuur kui oleme harjunud romantilisest poeedist mõtlema. Ta oli vaene, kopsuhaige, vaimust vaevatud, raske iseloomuga, tunnustamata. Juhan Liiv soovis olla vabakutseline kirjanik, ent ühiskond ei soosinud seda. Kannatades nii tagakiusamismaania kui suurushullustuse all, muutus ta kinniseks ja umbusklikuks ning sattus korduvalt vaimuhaiglasse.

Produtsent Armin Karu tõi välja, et „Vari“ on tume ja pinev ajalooline põnevik Indrek Hargla krimilugudest tuttavate käikudega. „Ka filmi Juhan Liiv on keerulise natuuriga, ülitundlik ja sealjuures erakordselt läbinägelik. Liivi võime kuritegusid lahendada põhineb teraval tajul ja oskusel näha seoseid asjaoludes, mis jäävad teistele märkamatuks,“ lausus Karu.

Filmivõtted algasid Tartus, kus filmiti Juhan Liivi põgenemist vaimuhaiglast, ja jätkuvad Alatskivil. Filmivõtted kestavad septembrist oktoobrini.
Ajalooline põnevusfilm „Vari“ jõuab kinodesse 2024. aasta sügisel. Filmi levitab Hea Film.

Sünopsis:
Tumedas ajas, musta laega toas, võitleb õigluse eest Juhan Liiv, kannatav luuletaja ja kompromissitu detektiiv. Suutes näha sügavale inimese hinge, lahendab ta sünged mõrvalood 19. sajandi lõpu Eestimaal.
Tartu, 1894. Juhan Liiv põgeneb hullumajast, uskudes, et teda jälitab tsaari ohranka, kes kavatseb teda riigivastasuse kahtlusel arreteerida.
Samal ajal leiab talunik Madjus koos naise Liisega mõisniku maalt rahapaja. Leitud müntidega tasub ta kõrtsis oma võlad, ent salgab raha päritolu. Järgmisel hommikul leitakse ta oma hobuvankrist tapetuna. Oma kodukanti maapakku saabunud Juhan Liiv satub ootamatult mõrvajuurdluse tunnistajaks. Kui arreteeritakse vale mees, otsustab Juhan sekkuda ja aidata tõde välja selgitada. Sellest hetkest kistakse ta tumedate ja vägivaldsete sündmuste keerisesse.
Filmi peategelane, ootamatust vaatenurgast avanev tuntud poeet, on hulluarstide sõnul lootusetu juhtum. Isekas ja koostöövõimetu, tõestab ta end loo jooksul siiski veidra, ent terase uurijana, riskides tõe nimel oma eluga.


Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia). Filmi produtsentideks on Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent on Tuuli Roosma. Operaator on Mihkel Soe („Apteeker Melchior“, „Kirsitubakas“), kunstnik Karoliina Kull („Kuulsuse narrid“), kostüümikunstnik Anu Lensment („Sangarid“, „Eesti matus“, „Taevatrepp“) ja grimmikunstnik Gristina Pahmann („Apteeker Melchior“, „Kuulsuse narrid“), monteerija on Jaak Ollino („Tume paradiis“, „Kalev“), helilooja Ardo Ran Varres, kaskadööride osakonna juht Roman Neso Laupmaa, järeltöötluse juht Jan Viljus.
Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson, Andres Mähar, Tarmo Tagamets, Meelis Rämmeld, Veiko Jänes, Indrek Sammul jt.

Filmi toodavad Taska Film („Nimed Marmortahvlil“, „1944“, “Talve”, “02”, „Apteeker Melchior“), Hansafilm („Tõde ja õigus“, „Apteeker Melchior“) ja Apollo Film Production („Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior", „Suvitajad“).

Filmi valmimist toetavad Tartu Filmifond, DHL, Cramo, A. le Coq, Puumarket, Apotheka ja Postimees, projekti arendust toetas Eesti Filmi Instituut.
 


Kuula saadet SIIT!

Loomeka lood: Ardo Ran Varres

Räägime Ardo Raniga, miks ta valis näitleja tee asemel helilooja ameti ning mis teda inspireerib filmi- ja seriaalimuusikat tegema. Juttu tuleb ka ettevõtjaks olemisest, töötamise ja vaba aja tasakaalu otsimisest. Ardo Ran on Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlane.Ta on loonud muusikat sellistele filmidele nagu "Elavad pildid" (rež. Hardi Volmer), "Üks mu sõber" (rež. Mart Kivastik), "Disko ja tuumasõda" (rež. Jaak Kilmi), "Gorikaturist" (rež. Raimo Jõerand) ning tuntud seriaalidele nagu "Kättemaksukontor", "Tuulepealne maa" jm.

Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik

Foto Maria Kilk

7. septembril jagas Tartu Loomemajanduskeskus "Siilid ämbris" peol loovsiile oma inkubantidele 2022. aasta tegevuse eest ning välja anti ka parima ämbriloo ehk naljaka ebaõnnestumise loo eest Kuldne Ämber. 

Aasta ettevõtteks valiti Köömen MTÜ ja Dan Prits. Köömen tegi 2022. aastal LMK inkubantidest suurima müügitulemuse. Köömen on erinevate kultuuride miksija ja ühendaja, kes teeb seda igapäevaselt Tartu südalinna väikses kohvikus Küütri tn 2 (minge kindlasti proovima!) Tänu Köömenile saavad tartlased maitsta idamaiseid autentseid hõrgutisi, mis valminud Süüria, Palestiina, Ukraina jt kokkade poolt.

Aasta uustulnuk 2022 on BIBIX OÜ ja Airi Saago. Bibix tegi suurima käive 2022. aastal ning on loonud 5 püsivat töökohta enda ettevõttes. Vaatamata sellele, et Airi valdab ise igat töölõiku oma ettevõttes, on ta just viimase aastaga arendanud endas juhioskusi ja tegeleb igapäevaselt tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisega.

Aasta eksportija loovsiili pälvis Scopus Studio ja Kirke Leinatamm. Kirke on mitmekülgne ja andekas loomeettevõtja, kellel mõttes ja käsil mitmeid uusi algatusi. LMK inkubandid said Kirkega koostöös näidata oma moekunsti digilahendusi selle aasta märtsis sTARTUp Day-l. Valdav osa töödest toimub aga Eestist väljaspool ja seetõttu on ka Kirke ettevõte Scopus Studio 2022. aasta müügitulu 90% ulatuses eksportkäive.

Aasta tegu 2022 on Mairit Paluvee ning Ateljee Mandil muusikalavastuse "Lotte ja vana õunapuu saladus" kostüümide valmistamise, etenduse teenindamise ja kogu kostüümiala projekti juhtimise eest. Lisaks etendus sTARTUp Dayl augustis 2022 Tartu Loomemajanduskeskuse poolt tellitud ühekordne lavashow "Uued perspektiivid: lavashow kasutatud kostüümide taaselustamiseks". Show oli loodud spetsiaalselt festivali jaoks ning juhindus soovist anda taaskasutuse kaudu uus elu kostüümidele, mis said esialgu loodud Mairiti poolt täiesti teise konteksti ja eesmärgi jaoks. Karakterid, keda näha sai sTARTUp Day pealaval, olid kõrvaltegelased muusikalavastuses “Lotte ja vana õunapuu saladus”.

Aasta siiliks (kes kõiki tagant torgib ja motiveerib) valiti LMK konsultant Juta Kuhlberg, kes on läbi aastate meie inkubantidele toeks olnud ning alati väärt nõu ja jõuga ettevõtteid toetanud.

Kuldse Ämbri pälvis AudioCat tiim hullumeelse ja absurdse loo eest, kuidas raha võib inimesed ja head kolleegid täiesti pöördesse ja tülli ajada.

Foto autor Mana Kaasik


Kingidisaini häkatonil valmivad keskkonnasõbralikud meened


21. - 22. septembril korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla kingidisaini häkatoni, mille eesmärk on töötada välja disainkingitusi, mis on valminud keskkonnasõbralikult ja taaskasutust propageerivalt. Häkatonile on oodatud nii organisatsioonid, mis vajavad fännikaupa ja kingitusi, kui ka disainerid, kes soovivad välja töötada uusi ideid firmakingitusteks. Ka kõik tudengid ning jätkusuutliku maailmavaatega inimesed võivad tulla kohale pakkudes välja enda ideid või liitudes tekkivate tiimidega.

Häkatoni üks eesmärke on kasutada toodete ja disainkingituste loomisel taaskasutusmaterjale ja tootmises tekkivaid materjalijääke, olulisteks märksõnadeks on ringmajandus ja sotsiaalne vastutustundlikkus.  

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen: “Soovime häkatoniga tuua kokku erinevad huvipooled - kingituste vajajad ja disainerid - et luua tooteid, millel on praktiline väärtus. Me ei taha toota juurde asju, mis jäävad riiulile seisma, pigem otsime ideid, kuidas saame aidata disaineritel luua midagi niisugust, mida ettevõtted või turistid väärtustavad. Lisaks uurime, kas disainkingitusi või firmastiili saab luua kasutades materjalijääke ning kombineerides omavahel erinevaid materjale. Läheneme sellele väljakutsele loominguliselt püüdes nautida tööprotsessi ja kutsume endaga liituma kõiki sarnaselt mõtlevaid inimesi,”

Häkaton toimub Tartu Paranduskeldris, kus osalejatel on võimalus kasutada erinevaid materjale ja töövahendeid ning teha valmis toote prototüüp. Kohapeal on tiime toetamas meistrid ja juhendajad, kes aitavad esmased tootenäidised valmis teha. Lisaks on häkatoni poolt tuge pakkumas erinevad mentorid, nende hulgas rõivabrändi iLLIMOR juht ja KIUD Packaging asutaja Liis Tiisvelt, HOPP Disain poe juht, disainer ja lektor Tiina Andron, Tartu Kunstikooli üldkunstiainete õpetaja, tiimicoachi ja mentorina tegutsev Helen Bunder ning Tartu Kunstikooli loomeettevõtluse, ringdisaini, disainmõtlemise, tiimitöö ja brändingu coach Juta Vallikivi, jpt.

Inspiratsiooniesinejatena panevad mõtted liikuma Andres Kuusik, Anne Rudanovski ja Juta Vallikivi. Andres Kuusik on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja ja õppejõud, kes vaatleb tarbijakäitumist kingidisaini vaatepunktist. Anne Rudanovski on Kõrgema Kunstikooli Pallas professor, skulptor ja õppejõud, Paberimuuseumi asutaja ning juht. Häkatonil tutvustab ta paberit kui universaalset ja väga erinevate kasutusvõimalustega materjali.

Valminud toodete prototüüpe esitletakse žüriile. Häkaton on kõigile tasuta, kuid osalemiseks on oluline registreeruda. Valminud toodetele on välja pannud auhinnad Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakond, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Filmifond ja Tartu Ärinõuandla jt. Eriauhinnad A. Le Coqilt.

Registreerimine on avatud 17. septembrini.

Registreerimisvorm:
https://forms.gle/kWwmGNkfEE6Gfsxn6

Häkaton on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Liidu Loov Euroopa Programmist.

Loe lähemalt ja tutvu ajakavaga:
https://vanaveeb.lmk.ee/lmk/projektid/15-tartu-loomemajanduskeskus/projektid/683-kingidisaini-haekaton

Foto autorlus: Alisa Vasina

Galeriide ööl, 25. augustil kell 18 avatakse Tartus Aparaaditehases Redwalli koridorigaleriis Alisa Vasina näitus “Kunst on moes”. 

Alisa Vasina  avab oma loomingu telgitagused, kus kunst on viidud traditsioonilisest lõuendi piiridest välja ja muudetud kantavaks. See näitus kõneleb loo sellest, kuidas joonistustest sünnib kantav kunst, inspireerides meid nägema kunsti kõikjal enda ümber, mitte ainult lõuendil, vaid ka väljaspool pildiraame. 

“Oma teekonnal olen jõudnud järeldusele, et elu on kui lõuend, mida iga inimene täidab enda valitud värvidega, maalides isiklikku lugu,” kommenteerib kunstnik Alisa Vasina enda näituse loomisprotsessi.

Näituse ekspositsioonis saab näha raamitud illustratsioone, mis toimivad kunstniku töö protsessi alguspunktina. Traditsioonilisele illustratsioonile järgneb digiprindi tekkimise protsess, mis võimaldab kunstil jõuda erinevatele pindadele ja materjalidele. 

Alisa Vasina: “Läbi erinevate etappide sünnib kantav kunstiteos, mis ärkab ellu rõivaste ja aksessuaaride näol. Kunstniku looming ei piirdu ainult galerii seintega, vaid saab osaks inimeste igapäevaelust - kunst tuleb naha ligi, sõna otseses mõttes. Iga rõivatükk on eraldi kujundatud, tagades selle unikaalsuse ja erinevuse. Need on loodud silmapaistvatele isiksustele, kes hindavad värvide sära ja soovivad eristuda massist.”

Kunstnik ammutab inspiratsiooni linnadžungli stiilsetest isiksustest, kes inspireerivad teda looma julget ja väljendusrikast kantavat kunsti just nende jaoks. Näituse keskmes on kunstniku armastus looduse vastu, mis on tema teine inspiratsiooni allikas. Kunstniku maalid ja tööprotsess on otseselt seotud looduse sümbolitega - nii loomade kui ka taimede omadega. Tema kujundused kannavad endas looduse ilu ja jõudu. Näituse maagia avab uksed kunstniku loomingulisse maailma, kus loodus ja linnadžungel kohtuvad harmoonilises kompositsioonis ning kus stiil muutub kunstiteoseks.

Alisa Vasina on Tartu maalikunstnik, kelle loomingule jäid lõuendi piirid liiga kitsaks ning praegu võib tema teoseid kohata peamiselt moekunsti näol. Kunstnik sündis Tartus 1992. aastal. Tema kunstiõpingud algasid aastal 2002 Tartu Lastekunstikoolis. Kümneaastase Alisa ees avanes maailm täis värve ja eneseväljenduse võimalusi. Sellest ajast peale on ta pühendunud loomingule. Kutseõppe sai Alisa Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal aastatel 2008-2012. Seejärel omandas rakenduskõrghariduse 2016. aastal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas disaini suunal. Ta on Tartu Kunstnike Liidu liige alates 2019. aastast. Kunstimaailm on talle õpetanud julgust ja loovust, millest tulenevalt kasutab ta oma loomingus erksaid värve ja väljendusrikkaid motiive. Hetkel on Alisa ka oma kahe loomeettevõttega, Alisa Vasina ja Spirimal, Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis. 

Üritus Facebookis.

 

Page 1 of 14

tartu linnregionaalarengu fond