Tartu Loomemajanduskeskus on 2016. aasta seisuga tegutsenud 7 aastat. Keskusest on kujunenud oluline tõmbekeskus noortele loomeettevõtjatele, kes lisaks igapäevasele nõustamisele hindavad väga kõrgelt selles loomingulises keskkonnas tekkivat sünergiat.
Juhtivateks valdkondadeks on kujunenud film ja moedisain. Lisaks tegutseb keskuses veel maastikuarhitekte, tootedisainereid, graafilisi disainereid, fotograafe jm.
2016. aasta oli Tartu Loomemajanduskeskusele töine ja tegus. Olulisemaks edasiminekuks oli ettevõtete aktiivsed müügitegevused välisturgudel. Inkubaatorisse tuli uusi põnevate ideedega ettevõtjaid, senised olijad aga lõid uusi töökohti ja kasvatasid nii siseriiklikku kui ka ekspordikäivet.
Loomemajanduskeskuses kaitsti äriplaane ja arendati ettevõtteid
2016. aasta detsembris kaitses loomemajanduskeskuses äriplaani 14 uut ettevõtjat, kellest parimatel on võimalus asuda inkubatsiooni ning saada abi oma ettevõtte arendamisel. Uute tulijate hulgas oli nii põnevaid tootedisainereid, moe- ja aksessuaarikunstnikke kui ka täiendust foto- ja filmitegijatele. 
Kokku on loomemajanduskeskuses seitsme tegevusaasta jooksul koostatud ja kaitstud 146 äriplaani ning EAS-lt ja Töötukassalt on saadud 55 toetust ligikaudu 280 000 euro väärtuses.
2016. aasta lõpuks oli loomemajanduskeskuse inkubatsioonis 35 ettevõtet. Noored ettevõtjad tegutsevad kolmes Kalevi tänava majas, Antoniuse õue stuudiotes ning mõnel juhul ka n-ö virtuaalselt. Ühine tegutsemisruum annab häid võimalusi koostööks ja seda võimalust ei ole alustavad ettevõtjad kasutamata jätnud.
Euroopa Regionaalarengu fond rahuldas 2015. aastal Tartu Loomemajanduskeskuse taotluse inkubatsioonitegevuste rahastamiseks 300 000 euroga; projekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 400 000 eurot. Projekt annab aastateks 2015–2017 Tartu Loomemajanduskeskusele võimaluse ambitsioonikaid ekspordile suunatud alustavaid loomeettevõtteid veelgi eesmärgipärasemalt nõustada ja abistada.
Loomemajanduskeskus pakkus ettevõtjatele hulgaliselt kõrgetasemelisi koolitusi ning mentorlust. Näiteks toimusid sellised koolitused: „Kuidas luua kontakte“, Pedro Gomesi eestvedamisel kahepäevane meistriklass „Disain ja strateegia“, Marina Skulskaya moeettevõtetele suunatud loengud, Instagramis ja Facebookis turundamise seminarid, seminaril „Mood ja tehnoloogia“ jne. Mentoritena toetasid ettevõtjaid Ranno Pajuri, Reet Aus, Andrus Kurvits, Eero Kotli, Kirsi Altjõe, Alo Murutar, Riivo Anton, Hans Lõugas, Kriss Soonik ja Indre Butkeviciute.
Oma jõud ühendasid ka Tartu Ülikooli Ideelabor ja Tartu Loomemajanduskeskus, et edendada loomeettevõtlust ning pakkuda õppuritele võimalust oma idee arendamiseks loomevaldkonnas. Programm ühendab Ideelabori STARTERlab programmi seminare ning Tartu Loomemajanduskeskuse sündmuseid, samuti individuaalset nõustamist Loomemajanduskeskuse mentoritelt.
2016. aasta oli loomemajanduskeskuse ettevõtjatele edukas
Õpilasfirmast välja kasvanud pressvildist aksessuaare tootev Pürg on saanud loomemajanduskeskuse toel hea hoo sisse. Edukas aasta oli neile ka seekordne. Pürg valiti koos Stencilitiga Helsingis toimuvale loomemajanduse brändide turule Nordic Brand Licening Market. Lisaks sai Pürg Tartus toimunud õpilasfirmade konkursil teise koha. Pürgi tegemisi märgati ka tulevikutegijate konkursil – Pürg üks loojaid Jürgen Jürgenson võttis Maxima Eesti poolt ellu kutsutud stipendiumikonkursil vastu tulevikutalendi tiitli ettevõtlikkuse kategoorias. Samuti jõudis Pürg finaali ka Eesti suurimal ettevõtluskonkursil Ajujaht.
Ettevõte Sing Sale Pro OÜ käis oma kaubamärgiga Etnowerk Berliinis toimuval rahvusvahelisel messil Bazaar, kus käsitööna valmivate kudumite vastu tundsid messikülastajad suurt huvi.
Ettevõte Stencilit osales Rumeenias Ida-Euroopa loomemajanduse festivalil Creative Est, mis on pühendatud nii Rumeenia kui ka Ida-Euroopa noortele disaineritele ja nende tutvustamisele. Stencilit esitles messil oma tooteid ning korraldasi ka workshoppe oma toote kasutuslihtsuse demonstreerimiseks.
Lasteriiete bränd Tjorven Kids avas e-poe www.tjorvenkids.com ja täiendas senist kaubavalikut uute kevad-suviste disainide ning värvidega ning valiti läbi tiheda sõela osalema Pariisi lastetoodete messile PlayTime.
Ehtebrändil Seco valmis uus miniseeria Elements – neli minimalistlikku kõrvarõngapaari, mis on inspireeritud neljast põhielemendist nagu tuli, vesi, maa ja õhk.
Ettevõttel Pits by Triin Isak valmis kaunis uus kollektsiooni „Mix and match“, mis pakub isikupäraseid pulmarõivaste lahendusi.
Ettevõte Wulcan Studio pääses elamusspordi filmifestivali Ride On finaali purjelauaspordile keskendunud lühifilmiga „Kefalos Windsurfing“, mis linastus Belgias Gentis toimuval filmifestivalil.
Milli Maier&Co suutis tugevate ja sihiteadlike pingutuste tulemusega luua Londoni luksuskaupade turul olulise kontaktvõrgustiku.
Teenu valiti Tartu linna poolt aasta parimaks alustavaks loomemajandusettevõtteks ning esimese hooaja inkubant Dilesy osales Frankfurti ja Stockholmi raamatumessidel ning lansseeris aasta lõpus edukalt enda jutupliiatsi toote.
Tartus esilinastus rahvusvahelise koostööna valminud lühifilm „Emajõgi”, mida filmiti eelmisel suvel Tartumaal Emajõel ja selleäärsetes külades. Filmi stsenarist ja režissöör on Priit Põhjala, filmi produtseeris Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsev Plank Film.
Praegustele inkubantidele lisaks esitles keskuse vilistlane Taiga Film Tartus oma dokumentaalfilmi „Lõuendilinn“, mis on pilguheit Tartu tänavakunstile kahe tänavakunstniku MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse kaudu, kellel looming ei ole tuntud üksnes tänavatel, vaid seda võib tihti kohata ka loomemajanduskeskuse oksjonitel.
Loomemajanduskeskuse ettevõtjad on olnud aktiivsed nii ürituste korraldamisel kui ka enesetäiendamisel. Nii korraldas ettevõte Pits by Triin Isak lõbusale suvise õuemüügi ÕUKA oma ateljee hoovis ning Pürg Tartus õpilasfirmade müügipäeva. Filmiettevõtte C-luck Productions OÜ juht Silver Siilak käis aga Lissaboni juhtivas loomeagentuuris Live Content kogemusi saamas.
Igal aastal on tulnud ka teateid meie disainerite edust mõnel konkursil. Sel aastal pääses Eesti Disainerite Liidu korraldatava tootedisainiauhinna BRUNO konkursi teise vooru kaubamärgid XAOS, Stencilit ja Tjorven Kids ning Antoniuse õues tegutsevatest disaineritest Alton ja Suigussaar.
Nii praegused kui ka endised loomemajanduskeskuse ettevõtjad käisid ühise väljapanekuga Tartus toimunud ehitus- ja sisustusmessil „Homne Põhjamaa kodu“, kus tutvustati omanäolist kodumaist sisustusdisaini. Nii võis messilt leida praeguste inkubantide XAOS nahkaksessuaarid ja tekstiilikunstnik Epp Mardi tekstiile. Samuti vilistlaste OKKA seinaplaate ning Khis puitvanne.
Osalemine sTARTUp Day 2016 korraldamisel
Üks suurejoonelisemaid ettevõtmisi, mille üks algatajaid oli loomemajanduskeskus, toimus 9. detsembril Eesti Rahva Muuseumis: see oli väga suure publikuhuviga toimunud ärifestival sTARTUp Day, kus ühisel loomemajanduskeskuse demoala astusid üles loomemajanduskeskuse ettevõtjad oma toodete ja teenustega. Ärifestivali korraldajad, sh ka loomemajanduskeskust esindanud Juta Kuhlberg said aasta lõpul Tartu aasta teo konkursil koostööpreemia ärifestivali korraldamise eest. Kogu sTARTUp Day visuaalne identiteet ning kohapealsed installatsioonid valmisid loomemajanduskeskuse ettevõtete LooLoo ja Wulcan koostöös.
Loomemajanduskeskus jagas parimatele Loovsiile
Traditsioonilisel tunnustas loomemajanduskeskus kevadel oma hooaja lõpuüritusel tublimaid keskuse ettevõtjaid, andes välja Loovsiili auhinnad viies kategoorias. Tunnustuse pälvisid ettevõtjad 2015. aasta tegevuse eest. Aasta ettevõtja tiitli sai veebi- ja tarkvarastuudiole Redwall, aasta eksportööri auhinna šabloontehnikas tapeete tootev disainiettevõte Stencilit ning aasta alustajaks pärjati disainifirma Wulcan. Kolleegide hääletuse alusel tunnustati aasta teo tiitiliga filmiettevõtet Taiga Film ja aasta kolleegiks nimetati ettevõtluskonsultant Liis Pärtelpoeg. Loovsiili auhind prinditi välja 3D printeriga ja see kujutab siili, kes sümboliseerib nutikust ja loovust.
Tartu Filmifondi toel tuli välja juba teine mängufilm
Eelmisel aastal lõi Tartu Linnavolikogu Tartu filmifondi, millest saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal.
2016. aastal esilinastus üks Tartu Filmifondist toetuse saanud film – Mart Kivastiku uus mängufilm „Õnn tuleb magades“, mille võtted toimusid Tartus 2015. aasta novembris.
Kellawärk tiksus taas
Jõulukuu alguses toimus loomemajanduskeskuses juba seitsmendat korda jõuluturg Kellawärk, kus sai soetada laias valikus põnevaid kingitusi ja disainikaupu. Oma loominguga olid kauplemas nii loomemajanduskeskuse enda ettevõtted kui ka teised noored Eesti disainerid. Kellawärgil oli avatud ka pop-up-kohvik ning oma loomingulisust näitasid ka pere kõige pisemad, kes said esimesi kogemusi loojate ning müüjatena.
Tartu noore kunsti oksjoni kalleimad tööd tulid tänavalt
Traditsiooniliselt peeti kaks Tartu noore kunsti oksjonit – kevadel ja sügisel. 2014. aastal alanud koostöö Osta.ee-ga jätkus ka nüüd – oksjon toimus samaaegselt nii saalis kui ka internetikeskkonnas.
18. mail Tartu Loomemajanduskeskuses toimunud neljateistkümnendal Tartu noore kunsti oksjonil müüdi 81-st enampakkumisel olnud tööst 64. Kõige kallimalt müüdi oksjonil tänavakunstnikuna tuntud Edward von Lõnguse töö „LAN Party“ (2550 eurot), mida võib ka Tartu linnaruumis näha.
6. oktoobril toimunud viieteistkümnendal Tartu noore kunsti oksjonil müüdi 73 enampakkumisel olnud kunstiteosest 52. Ning taaskord oli kõige kallim ost tuntud tänavakunstniku Edward von Lõnguse töö „Saturn õgib burksi“, mis müüdi 800 euro eest. Oksjonit juhtis esmakordselt Andres Keil, kes on ühtlasi ka kunstitöid tutvustavate videoklippide autor.
Antoniuse moeetendus tõi värvid moodi ja moeüritused linna
15. juunil täitus Tartu Antoniuse õu moehuvilise publikuga. Neljandat korda toimunud moeetenduse teemaks oli „Värvides moodi", kus oma moeloomingut esitles kakskümmend väga erinevat noort disainerit. Lisaks moeetendusele toimus nädala jooksul ka mitmeid eel- ja järelsündmusi. Moeetenduse suurtoetaja oli Tasku keskus.
Kahekümne osalenud disaineri hulgas oli nii Tallinnast kui Tartust pärit moekunstnikke ning esindatud olid nii rõivaste kui ka aksessuaaride kollektsioonid. Antoniuse moeetenduse märksõnadeks oli kantavus, müügiedu ja kommerts. Moeetenduse lavastaja-loovjuht oli Piret Vapajeva. Disainerite loomingut saatis ülipopulaarne live-bänd NOËP. Moeetenduse visuaalse lahenduse lõi loomemajanduskeskuse inkubatsioonis olev graafilise disaini ettevõte Wulcan. 
Loomemajanduskeskuse auhinna, 1500 eurot eksporditoetust uuele turule sisenemiseks sai Anneli Arro (kaubamärk ARRO). Riga Fashion auhinna, showroom’is osalemise sügisesel Riia moenädalal pälvis Kätlin Kikas (KÄT). Abakhani auhinna, 500 eurot järgmise kollektsiooni toetuseks sai Raili Nõlvak ning Tallinna Ettevõtlusinkubaatori auhinna, võimaluse osaleda Pärnus Ammende villas toimuval moeetendusel pälvis Mari-Liis Saretok (KOKOMO).
Moeetenduse eel ja järel toimusid ka mitmed teisedki moeüritused. 14.–18. juunil oli Tasku keskuse aatriumis avatud Zero pop-up-pood koos valikuga Antoniuse moeetenduse kollektsioonidest. Tasku keskuse Rahva Raamatu kaupluses esitles tuntud moekriitik Marina Skulskaya oma värsket moeraamatut.
Pärast moeetendust toimus loomemajanduskeskuses rahvarohke seminar „Mood ja tehnoloogia", kus räägiti e-kaubanduse tulevikust, fotode tähtsusest brändimisel, uutest viisidest naha tootmiseks,rõivaste kombineerimisest tehnoloogiaga ning moe tulevikust.
Augustis avati Pärnus Villa Ammendes Eesti moedisaini pop-up pood Zero° ning toimus moedisaini etendus, millest võtsid osa ka loomemajanduskeskuse ettevõtted Xaos, Teenu, Arro, Liisa Soolepp ja Seco. Lisaks noorte disainerite loomingule olid esindatud ka Eesti luksusbrändid Amanjeda ning Pohjanheimo.
Täitus kauaaegne unistus Antoniuse õue aastaringsest kohvikust
Suve algusest täis loomemajanduskeskuse kauane unistus ja Antoniuse õues tegi uksed lahti igapäevaselt avatud toitlustusasutus – kohvik-resto JOP Antonius, kus kahes teenindussaalis on 11 lauda ja 32 istumiskohta ning suvisel ajal on külastajate kasutada ka 50-kohaline väliala. Lisaks igapäevasele tegevusele hakkab restoran pakkuma toitlustust seminaride, kontsertide ning muude Antoniuse õues toimuvate sündmuste ajal ning korraldama veini- ja toidukoolitusi ning muusikaõhtuid.
Antoniuse õues jätkus tegevust igasse hooaega
Antoniuse õue elavdasid 2016. aastal kindlasti uue kohviku avamine, värvikas moeetendus ning populaarne kontserdisari „Muusikasuvi Antoniuse õues“. Kokku nägi rohkearvuline publik juba tuttavaks saanud kontserdipaigas suve jooksul üle 20 kontserdi ja etenduse.
Tegemisi jagus ka talveperioodi. Esimesel advendil avati Antoniuse õuel jõuluvana kodu, kus oli palju põnevaid tegevusi lastele ja peredele. Avatud oli JOP Antoniuse talvekohvik ja ühel päeval ka Antoniuse õue stuudiod, kus sai soetada vahvaid kingitusi ning pakuti ka õpitubasid.
Jaanuar 2017
Koostas: Lilian Lukka
