Tartu Loomemajanduskeskus aastal 2021

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis. Tartu Loomemajanduskeskus on 2021. aasta lõpu seisuga tegutsenud 12 aastat.

Alates 1. septembrist 2021 on Tartu Loomemajanduskeskuse juhiks Külli Hansen, kes eelnevalt on töötanud pikaajaliselt LMK-s projektijuhina. Külli Hansen on eelnevalt olnud loomeettevõtja, ärinõustaja ja ettevõtluslektor Tallinna Ülikoolis, Estonian Business Schoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus tema teemadeks on olnud äriplaneerimise, ärimudeli innovatsiooni, projektijuhtimise ja loova mõtlemisega seotud teemad. Talle on omistatud Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni ettevõtlusnõustaja IV kategooria. 

Inkubatsioon

  • Inkubatsiooniettevõtted

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis olid 2021. aastal 27 ettevõtet. Aasta jooksul lõppes leping 7 ettevõttel ja liitus 10 uut ettevõtet. LMK inkubatsioonis olid 2021. aastal ettevõtted Loovhoog OÜ, Turdleht OÜ, Ö stuudio OÜ, Metsaliisu OÜ, Puudrinägu OÜ, Degritter OÜ, Kodavere Pärimuskeskus MTÜ, Homo Legens OÜ, Klotsivabrik OÜ, Ateljee Mandil OÜ, Rahvusvaheline Maja MTÜ, Geomeetriline Loom OÜ, MAE Kosmeetika OÜ, Sing Sale Pro OÜ, The Love Revolution OÜ, Eesti Fotopärand MTÜ, Lillevoog OÜ, Kratlandia OÜ, ME KNIT OÜ, I. Allika Mood OÜ, ILLIMOR OÜ, Nisuma Studio OÜ, Kasvuhoone OÜ, Kriimani Küla Selts MTÜ, BIBZART OÜ, Jumalatar OÜ, Prothemus MTÜ.

  • Mentorid

LMK-l oli 2021. aasta lõpu seisuga 9 lepingulist mentorit - Triin Kask, Andres Kuusik, Triinu Pungits, Katrin Tegova, Kadri Ronk, Meelis Luht, Piret Vapajeva, Toomas Peterson  ja Anneli Ahven. Mentorkohtumisi inkubantidega toimus 2021. aastal kokku 103. 

  • Auhinnad

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluskonkursil „Parim ettevõtja 2020" tunnustati edukaimaks alustajaks Tartu Loomemajanduskeskuses ettevõte OÜ Ö Stuudio.  Samal konkursil anti silmapaistvaima iduettevõtte (start-up) tunnistus LMK inkubandile OÜ Degritte. 

LMK ettevõtete võrgustiku üritusel anti üle legendaarne Kuldne Ämber, mille sai parima ja värvikamalt esitatud "ämbriloo" eest Katrin Noppel OÜ-st Siseosakond.

  • Podcast

2021. aastal käivitas LMK oma podcasti “Loomeka lood”, mille peamine eesmärk on tutvustada LMK ettevõtteid. Podcast ilmub Aparaaditehases tegutseva tARTu poe podcastide sarjas. 2021. aastal oli eetris olnud kolm saadet: LMK avasaade, Ö stuudio ja Degritter.

 

LMK eestisisesed koostööprojektid

1) Gaming meets film 

LMK allkirjastas koostöölepingu Tartu Teaduspargiga kehtivusega kuni 31.12.2022, mille eesmärk on teha koostööd mängu- ja filmitööstuse valdkonna iduettevõtete inkubeerimise ja vastava kompetentsi edendamisel Interreg Kesk-Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Explorers - Exploring New Markets for Central Baltic Games Industry projekti ja Interreg Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Sea Game Incubation raames. Lepingu järgi vastutab SA Tartu Teaduspark projektidega seotud infovahetuse, tegevuste elluviimise ja LMK kaasamise eest vastavalt projektide eesmärkidele ja LMK vastutab meeskondade ja mentorite kaasamise eest ning toetab inkubatsiooniprogrammi läbiviimist vastavalt vajadusele ja jooksvatele kokkulepetele.

LMK suunas omalt poolt inkubatsiooniprogrammis osalema ettevõtte Tartu Multifilm/Supilinna Mati. 

Inga Koppel esines koostööleppe raames rahvusvahelisel arvutimänguarendajate konverentsil BE BIG tutvustades gaming meets film programmi ja LMK tegevusi.

Samuti korraldati koos filmifestivali Tartuff suveakadeemia „Uued tehnoloogiad kultuuritööstuses“ raames mängutööstuse teemablokk „VR/XR/AR kasutamise perspektiividest arvutimängude tootmises“ 6.08.2021, kus esinesid Maru VR, Futuclass ja Creative mobile.

2) Tartumaa kogukondlikud loometalgud

Projekti juhtpartner oli Tartumaa Omavalitsuste Liit, LMK oli projekti partner koos SA-ga Tartumaa Turism ja Tartu Ärinõuandla. Projekti rahastas PRIA. Projekti eesmärgiks oli võimestada maapiirkondade arengut Tartumaal läbi koosloomelise mõtteviisi levitamise. Projekti käigus algatati esmakordselt Tartumaal loometalgute häkatonid, mis on uus ja innovaatiline lähenemine elukeskkonna arendamiseks Tartumaa kogukondades. Tartu Loomemajanduskeskus pani häkatoni auhinnana välja aastase inkubatsiooniprogrammi, mille 2021. aastal võitis Kriimani kinomõis MTÜ

3) Performa Borealis

Tartu 2024 taotlusvooru raames koostasid Kristiina Reidolv ja Inga Koppel lõpptaotluse Performa Borealise festivaliks aastatel 2022 ja 2024 Tartu 2024 kultuuriprogrammi. Programmi aitasid kokku panna Performa Borealise väliskuraatorid Thomas Frank ja Imanuel Schipper Saksamaalt. Tartu 2024 otsustas projekti rahastada 242 000 euro ulatuses.

Toimusid ettevalmistustööd pilootfestivali korraldamiseks 2022. aastal – saksa lavastaja Daniel Kötteri uuslavastuse „Põlevkivi“ produtseerimine, showing toimus 4. augustil 2021 Tartuffi festivali raames ERMis ning esietendus Saksamaal Weimar Kunstfestil 3. septembril 2021.

Aset leidsid Reidolvi ja Koppeli välislähetused Performa Borealise arendusprotsessis osalemise toetuse eest Islandile Reykjavik Fringe festivalile, sh kohtumised Islandil 2022. aastal toimuva International Federation for Theatre Research aastakonverentsi korraldajatega. Samuti osaleti Kötteri kutsel Weimar Kunstfestil toimunud „Põlevkivi“ esietendusel, kus vaadati kõiki 5 osa Kötteri lavastustsüklist „Maastikud ja kehad“.

Osaleti virtuaalselt Aasia suurimal etenduskunstide messil TPAM (Jaapan), samuti Kõheda vastasmõju festivalil (Eesti) ja e-konverentsil PlayOn.

 

LMK välisprojektid

LMK osales 2021. aastal mitmetes välisprojektides:

1) Be the Future

Interreg Kesk-Läänemere programm BE the Future on 3 aastat kestev projekt, mis lõppeb 2022. aastal. Projekti juhtpartner on Emax Sweden Economic Association Rootsist ning partnerid on Green and Smart Technology Cluster Lätist ja LMK Eestist.

Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele kujundada nende hoiakuid ettevõtlustegevuste suhtes ning julgustada testima oma äriideid, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Programm pakub võimalust noortele testida ja arendada ärilist mõtlemist, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas,  küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning saada tipptasemel mentortuge terve programmi jooksul. Programm toimub inglise keeles.

Projekti käigus juhendatakse, treenitakse ja mentordatakse 225 kolme erineva riigi noort tulevast naisettevõtjat läbi õpilasfirmade arendamise. Projekti jooksul luuakse vähemalt 50 õpilasfirmat, mille kaudu praktiseeritakse ettevõtlikku mõtlemisviisi reaalses elus. 

2021. aastal jätkus 2020. aasta oktoobrikuus alguse saanud esimene programmi tsükkel, mille käigus toimus tiimide igakuine mentordamine, online meet-up’ide korraldamine ja kick-out ürituse organiseerimine. 

Esimese koolitustsükli käigus loodi 9 ettevõtlusideed ning 6 kuu jooksul nõustasid noori Tartu Loomemajanduskeskusest mentorid Külli Hansen, Karin Sepp ja Katrin Tegova.

Kick-out üritusel kaitsesid tüdrukud oma ettevõtlusideid, nende edasiarendusi ning projekti käigus saavutatud tulemusi žürii ees 18. aprillil ning parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Orange 1 äriideega Enough ja Eesti-Läti meeskond Pink 2 ideeprojektiga SK1N. Enough’i visiooniks on üles ehitada platvorm, mis pöörab tähelepanu vaimsele tervisele, müües positiivsete sõnumitega T-särke, mille tulust 10% läheb heategevusele. SK1N tooteportfelli kuuluvad keskkonnasõbralikud unisex vegan ilutooted. Nii Enogh'i kui SK1Ni tegemistega saab kursis olla Instagramis. Võitjatiimid sõidavad võidureisile Berliini tutvumaks sealse ettevõtluse ökosüsteemiga.

Žüriisse kuulusid ülemaailmse meediakompanii Httpooli esindaja Aiga Kalbjonoka Lätist, Örebro maakonna halduskogu strateegijajuht Åsa Lindin Rootsist ning rõivadisainer Kairi Lentsius Eestist.

2021. aasta sügisel oli aga Tartu Loomemajanduskeskus teise programmitsükli avaürituse peakorraldajaks. Teist tsüklit alustati 22. - 24. oktoobril Garage48 ideehäkatoniga Spark Demos, mille raames aidati koostöös mentoritega osalejatel leida idee ja rahvusvaheline tiim, läbi mõelda oma ärimudel ning koostada tegevusplaan. Kokku osales üritusel 85 tüdrukut, kellest 27 olid eestlased, 25 lätlased ning 33 rootslased. Esitati 32 ideed, millest 18 leidsid endale tiimid. Tüdrukuid nõustasid terve ürituse vältel 9 rahvusvahelist mentorit. Be the Future avaürituse mentoriteks olid Mia Carlén STARTcentrumist, Green Tech Clusteri projektikoordinaator Anete Grundberga, Karin Sepp Tartu Loomemajanduskeskusest, IU/UC disainer ning Mental Pini asutaja Mariin Petoffer, iLLIMORi brändi looja Liis Tiisvelt, Emaxi projektijuht Johanna Österling, Amooi asutaja Felica Gillberg, Hanna-Liis Remmelg Tartu Teaduspargist ja TalTechi startup keskuse juht Kaisa Hansen.

Ürituse esimesel päeval, 22. oktoobril esinesid noortele inspiratsioonikõnelejad Merit Valdsalu, Anda Penka, Liza Erikkson ja Clara Lidman ning kõigil osalejatel oli võimalik oma äriideid esitleda. Teisel päeval anti tüdrukutele ülevaade Business Model Canvas’est, mille abil hakkasid tiimid läbi mõtlema oma ideid, ning tiimidele hakati õpetama, kuidas oma äriideed esitleda klassikalise 3-minutilise pitchi abil. Kolmandal päeval harjutati esitlusi ning toimus lõpupitchimine.

Teine programmitsükkel jätkus tiimide igakuise mentordamisega ning online meet-up’ide korraldamisega. 

2) Nordic Community Arts network 

Programmi Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture Short-term networks poolt toetatud  projekt Nordic Community Arts network juhtpartner on Culturelab Lätist ning partnerid Virserum Konsthall Rootsist ning LMK Eestist.

Projekti eesmärk oli kogukonnakunsti arendamine, võrgustiku loomine ja parimate praktikate kogumine ning esitlemine.

3) Going Global Georgia

Projekti “Going Global Georgia” rahastas Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning see kestis jaanuarist kuni detsembrini 2021. Projekti partner Gruusias oli Crystal Consulting.

Projekti eesmärgiks oli Gruusias asuvate väike- ja mikroettevõtete teadmiste ning kompetentside suurendamine tõstes nende oskuseid veebikeskkondade kasutamisel. Erilist tähelepanu pöörati naisettevõtjate koolitamisele. Projekti raames pakkusid Eesti koolitajad veebikoolitusi, mis andsid baasteadmiseid erinevate sotsiaalmeediakanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) ning Google, Amazoni ja Etsy keskkondade kasutamisest ettevõtluses. Koolitusi viisid läbi tunnustatud eksperdid ja oma valdkonna praktikud Jaan Kruusma, Kadri Ronk, Indrek Põldvee, Victoria Silber ja Mihkel Moosel. Projekti lõpus toimusid koolitajate mentorkohtumised Gruusia ettevõtetega Tbilisis ja regioonis. 

4) Ukraina projekt Uart`n`Business

Projekti “Uart`n`Business” rahastas Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning see kestab 1. novembrist 2021 kuni oktoobri lõpuni 2023.  Projekti partner Ukrainas on Khersoni Kaubandus-Tööstuskoda. Projekti käigus toimuvad veebikoolitused erinevate sotsiaalmeediakanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) ning Google, Amazoni ja Etsy keskkondade kasutamisest ettevõtluses ning inspiratsiooniüritused. Ukraina ettevõtted külastavad Eestit ja Eesti ettevõtteid ning koolitajad käivad Ukrainas, Khersonis nii kohalikke ettevõtteid nõustamas kui ka kontakte loomas. 

5) ARTWORK

Erasmus + projekt „Artwork – a better future for all throught creativity“ projekt algas aprillis 2021 ja kestab 2 aastat. Projekti juhtpartner on uNIT Austriast ja teised partnerid Saksamaalt, Soomest, Taanist ja Eestist. Projekti eesmärk on töötada välja õppematerjalid ja kursused koolitajatele, kes soovivad rakendada erinevate valdkondade loomeinimeste kompetentse ja oskuseid. 

6) Positiivsed rahastusotsused

LMK taotles toetust Eesti Välisministeeriumilt ning taotleti arenguabi vahenditest toetust jätkuprojektiks Gruusia organisatsiooniga Crystal Consulting. Taotlus sai positiivse rahastusotsuse. Projekt algas 1. jaanuaril 2022.

Toimunud sündmused

1) Tartu Noore Kunsti oksjon 28. mail

28. mail 2021 toimus LMK-s järjekordne Tartu noore kunsti oksjon, millele laekus ligi 300 tööd. Oksjoni žürii valis välja 69 kunstniku 71 tööd. Oksjonile pääsenud autorite hulgas olid nii tuntumad noored kunstnikud nagu näiteks Liisi Örd, Alar Tuul, Edward von Lõngus, Alexei Gordin kui ka uusi noori tegijaid. Oksjonil ei leidnud ostjaid kuus tööd, kõige kallima hinnaga – 7258 eurot - läks müüki Alar Tuule õlimaal „Poiss ja elevant“. Oksjonite senise rekordiomaniku Edward von Lõnguse stencil-tehnikas pilt „Viimne kohtupäev“ lõpphinnaks kujunes 7228 eurot.

2) Estonian Fashion Festival 9. - 11. juunil

9.-11. juunil 2021 toimus neljandat aastat järjest Estonian Fashion Festival moeprogramm, kus sai näha virtuaalseid Mood-Performance-Tants, OmaMood ja Antoniuse moeetendusi. LMK on üks festivali korraldajatest vastutades peamiselt Antoniuse moeetenduse korraldamise eest.

Seekord näidati koroona tõttu alustavate moedisainerite kollektsioonidest lühifilme ning uuenduslikku 360-kraadist virtuaalreaalset lahendust. Kolme moeetenduse peale kokku osales 22 moedisainerit, kes näitasid nii riide-, jalatsite-, aksessuaaride- kui ka ehete kollektsioone.

LMK inkubandid pälvisid järgmised eriauhinnad:

  • Kaubamaja eriauhind - Liis Tiisvelt (iLLIMOR), Irja Lembra (Me knit) - osalemine Kaubamaja Naistemaailma sügiseses pop-up poes Tartus.
  • Tallinn Design House eriauhind - Liis Tiisvelt (iLLIMOR) - 4-kuuline esindatus Tallinn Design House’s koos eelneva müügikonsultatsiooni ja kooskõlastusega tootevaliku osas.
  • TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eriauhinnad - Annika Vaalma - osalemine programmis Meistrite Kool.

2021. aasta Antoniuse moeetenduse etendusel astusid üles Hannes Rüütli, Gunta Edele, Liis Tiisvelt (iLLIMOR), Jūratė Vaškienė (727) ja Irja Lembra (MeKnit).

3) sTARTUp Day 25.-27. augustil

LMK on sTARTUp Day kaaskorraldaja ja 2021. aastal korraldas LMK CREATIVE pitching võistluse. Laval esines kuus loomeettevõtet, žüriis olid LMK, Tartu Teaduspargi ja Tallinna Loomeinkubaatori esindajad. LMK võrgustiku ettevõtetest esines laval Ajapaik MTÜ ja Tartu Multifilm OÜ. 

4) Tartu ettevõtlusnädal 5.-7. oktoobril 

LMK korraldas nädala raames mitu üritust, mis olid avalikkusele tasuta.

5. oktoobril oli seminar “Loomeka lood”, kus LMK  ettevõtjad jagasid kogemuslugusid erinevatele turgudele sisenemisest, veebis müümisest ja oma disainikeele väljatöötamisest. Ettekanded tegid Taniel Põld (Degritter)  - "Turustuskanalid ja edasimüüjate võrgustik nišitoote näitel"  ja Liis Tiisvelt (iLLIMOR) -  "Disaini loomise lugu".

6. oktoobril leidis aset Külli Hanseni juhendatud töötuba “Loova mõtlemise tehnikad” ning kõigile huvilistele oli avatud ka uuenenud Antoniuse õu oma stuudiote ja ettevõtetega. Õue avasid akustilise muusikaga Sandra ja Jalmar Vabarna, kohapeal sai maitsta toite Itaalia ja Palestiina toidumeistritelt ning kohtuda stuudiotes tegutsevate meistrite ja disaineritega.

7. oktoobril toimus seminar “Tartu Filmifond kutsub külla - Filmitööstuse perspektiivid“. Seminaril esinesid ettekannetega Tartu Filmifondi projektijuht Inga Koppel, filmiprodutsent Anneli Ahven, filmitegijad Katri Rannastu, Joosep Matjus ja Sander Lebreht. 

 

Tartu Filmifond

1) Toetuste eraldamine

Tartu Filmifond, mille aasta toetuste eelarve on 150 000 eurot, toetas 2021. aastal filmide tootmist kogusummas 149 936,30 eurot. 

Aprillis toetati rahvusvahelist mängufilmi „Omerta 6/12“ (režissöör Aku Louhimies, produtsent Cinematic Inc. (Soome) ja kaastootja Stellar Film Eestist) summas 66 216,40 eurot, dokumentaalfilmi „Pingeväljade aednik“ (režissöörid Joosep Matjus ja Katri Rannastu, produtsent Wildkino OÜ) summas 5616,35 eurot ning lühifilmi „Mia ja Liki“ (režissöör Katrin Tegova, produtsent Tandem Film) summas 843,80 eurot. Kokku oli toetuste summa 72 676,55 eurot.

Aasta lõpus jagas Tartu Filmifond toetuseid järgmisetele filmidele: Mart Kivastiku “Taevatrepp” (16 247 eurot, tootja Filmivabrik), Ingomar Vihmari “Tähtsad ninad” (37 235,65 eurot, tootja Nafta Films), Triin Ruumeti “Tume paradiis” (19 851, 44 eurot, tootja Three Brothers) ja Ain Mäeotsa “Kuulsuse narrid” (3 925,66 eurot, tootjad Taska Film ja Apollo Film Productions). Toetust jagati kokku summas 77 259,75 eurot.

2) Muu tegevus

Tartu Filmifond osales aktiivselt üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustiku Cine-Regio töös, sh Green-Regio töögrupis, kus oli kaasas rohelise filmitööstuse printsiipide väljatöötamises. Koos Eesti Filmi Instituudiga tutvustas Tartu Filmifond oma tegevusi PÖFFi raames toimunud Industry@Tallinn & Baltic Eventil ning virtuaalselt toimunud Berlinalel ja Göteborgi filmifestivalil. Fondi tutvustamiseks telliti reklaamid trükises Estonian Film, Tartuffi kataloogis ja näidati Tartu Filmifondi showreele enne Tartuffi filme.

Töötati fondi uue statuudiga ja uue veebiplatvormi arendamisega koostöös PÖFFi, EFI-i, BFMi, Pallase ja Viru Filmifondiga. Veebiplatvormil saavad olema fotopank Tartu ja Tartumaa lokatsioonidest, ning ettevõtted, mis pakuvad filmikompaniidele erinevaid teenuseid (postproduktsioon, dekoratsioonid kostüümid, grimm, näitlejad, fotoskaudid koostöös Pallasega jmt).

Septembrikuus käis LMK esindus – Inga Koppel, Külli Hansen, Signe-Somelar-Erikson ja Karin Sepp Islandil tutvumas sealse filmitööstusega. Kohtuti erinevate organisatsioonidega ja tutvuti Islandi filmirahastuse süsteemiga, filmitootjate ja filmiinvesteeringute maaletoomise viisidega. 

 

Antoniuse õue kultuuriprogramm

2021. aasta toimusid iga-aastased Muusikasuve kontserdisarja kontserdid (9 tk), hoovis leidsid aasta jooksul aset  ka teised üritused, etendused ja kontserdid. Kokku toimus  2021. aastal Antoniuse õues 25 avaliku kontserti/etendust, lisaks korraldati ka kinniseid eraüritusi.

2021. aastal renoveeriti hoovi kivisillutist ja suurendati publikuala. Uuenenud Antoniuse õu avas uksed oktoobri alguses.



tartu linnregionaalarengu fond